Laupäeval, 7. novembril kell 18 astub Tartu Jazzklubi lavale nelja valitud esineja hulgas ka üks täiesti valimata ja siiani Grammyga pärjamata kollektiiv – Villu Veski-Tiit Kalluste kavaga “Elu ilma Grammyta”. Villu Veskit küsitles Silvia Luik.
Kas Teil on olnud salasoov omada Grammy auhinda, et kontserdi pealkiri on „Elu ilma Grammyta“? Kust tuli selline kontserdi pealkirja idee?
Ilma Grammy auhinnata pole mingeid väljavaateid, sest muidu ei kutsuta esinema. Tuleb proovida kõiki võimalusi selle ihaldatud auhinna saamiseks: esineda kõikvõimalikel showcase´idel püsti – pikali – seelikuga ja ilma, DJga ja ilma, võimendusega ja ilma. Kuulata kõikvõimalike produtsentide nõuandeid ja püüda nahast välja pugeda.
Grammy saamine pole mitte ainult salasoov: oleme sel reedel Grammy nominendid oma Kukemetsa kontserdil, aga kahjuks jääb kontsert ilmselt ära.
Te olete juba kaua aega Tiit Kallustega koos mänginud – kuidas iseloomustaksite teda? Kuidas sujub teievaheline koostöö?
Tiit Kalluste kohta ei oska midagi öelda, ei tunne teda eriti, kuna kohtume ainult laval ja siis mängime – samal ajal suurt rääkida ei saa, see segab kontserti. Mõnikord, kui vaiksemaid lugusid mängime, ajab rahvas ise saalis juttu – ükskord, kui loo keskel tuli meil ootamatult genraalpaus, siis kostus saalist just väikese lapse tekst emale: „Igav!“.
Olen Tiidult mõnikord enne lavale minekut püüdnud uurida, milliseid lugusid võiks täna esitada – ta vastas lühidalt, et mängime ikka neid lugusid, mida me teame.
IdeeJazzi kodulehel on kirjas, et tulevane kontsert on naljakatest ja koomilistest juhtumistest – kas avalikustaksite ühe säravama näite nendest juhtumistest?
Kui selles stand-up Tragöödia võtmes hakata ringi vaatama, siis tundub kõik juba ammu koomiline. Praegu valmistame ette duo uut numbrit: Tsaikovski 1. klaverikontsert ERSOga New Yorgi Eesti majas. Kuna projekti rahastust kärbiti, siis esitab Kalluste selle solistiosa akordioniga, klaverikontserdi vasaku käe materjal on arranžeeritud saksofonile ja ERSO osa asendati Djga – kokkuvõttes saabki uue ja moodsa MultiCultural projekti, millega võib isegi Womexile või Tallinn Music Weekile pääseda. Maailmanäitustel esineme stabiilselt, iga 10 aasta tagant. Hannover 2000, Shanghai 2010. Vahepeal meil esinemisi pole olnud, elu ilma Grammyta pole lihtne.
Kuidas kommenteerite tulevat kontserdit, mida võib kuulaja oodata?
Kuulajal küll midagi erilist oodata ei tasu, hea tuju tuleks ise kaasa võtta – meie poolt tuleb tegemist siiski jazz-tragöödiaga.
Veel kommentaare või soovitusi kontserdile tulijale?
Aus soovitus oleks neile, kes pole varem kontserdil käinud, et ei tasu ka seekord tulla. Kes aga kuidagi teisiti ei suuda oma laupäeva õhtut ette kujutada, ja ikka kohale tulevad, siis nende jaoks tuleb meil ilmselt siiski mängida.
